no42
el dorado:
klounide
hävitusretk

SEMPER


Kus on kõigi ihade lõpp? Väärib inimese olemus pigem ahastust, muiet või pisaraid? On piirid vääramatult selleks, et neid ületada? Et kõiki neid kõige keerulisemaid küsimusi lavalises vormis käsitleda, tuleb esmalt eemale pühkida Sahara kõrbe jagu olmetolmu. Tõelise tuumani jõudmine vajab üldistust ja inimese ülimaks üldistuseks on kloun. Samad tungid, samad hirmud, samad rõõmud, samad pisarad - aga suuremad, selgemad, intensiivsemad. Kloun võib tuua publiku huultele naeru või irve, kuid see ilmub sinna läbi olemise tõsiduse äratundmise, ja seda helgemalt. Ene-Liis Semperi "NO42 El Dorado" on otse sügavusse sööstev kunstiteos, kus vaataja kõiki meeli haarates minnakse retkele, millelt naastes on tajutud elu paradokside tõelist kaalu. On viiteid Euroopa alusmüütidele, on näitlejamängu kõrgpilotaaži, on kujundeid, mille meeleline mõju sünnib nende kestvusest.

"Teos, mille Ene-Liis Semper on lavale toonud, on häirivalt jõuline paganlik müsteerium, müstiline riitus, milles klounid on kui absurdsed ja peletislikud jumalused, keelatud ja ometi vajalikud, et heita teravdatud pilk meie armetu elu nüridusele. Olgugi, et aastatuhandete pikkune evolutsioon on meid edasi tõuganud, jääme ikka pimedateks loomadeks, keda liigutab arutu iha, rahuldamatud instinktid, mis ajavad meid üha vägivalla ja lõputu piinlemise sügavikku. Selle õhkkerge pealispinna all, mille abil ühiskond mõru pilli magusamaks muudab ja üle kuldab, liigatab Ene-Liis Semperi klounide maailm," kirjutas üks itaalia kriitik pärast "NO42 El Dorado" Veneetsias antud etendusi.

Lavastaja-kunstnik Ene-Liis Semper

Töö kehaga Jüri Nael
Muusikaline kujundus Lauri Kaldoja
Dramaturg Laur Kaunissaare

Laval Marika Vaarik, Helena Pruuli, Rea Lest, Rasmus Kaljujärv, Ragnar Uustal, Simeoni Sundja, Jörgen Liik

Esietendus 22. detsembril 2015 Teater NO99s

Etendus kestab üks tund ja 55 minutit, ilma vaheajata.