NO64
lõpus on kõik
õnnelikud, ja kui
ei ole, siis pole
veel lõpp

RASS/OJASOO

Rasmus Kaljujärv kirjutas 14. augustil nii:
"Esimest korda üksinda proovisaalis. Ei ole kunagi nii ebamugavalt end proovisaalis tundnud. Hirm ja segadus vaheldusid helgemate hetkedega. Vähemalt mulle tundus nii. Ülesandeks püstitasin sõnastada ära, mis see on, mida ma siis tegema hakkan. Tegin natuke trenni, üldfüüsilist. Vaatasin "Vahel on tunne..." DVDd. Kirjutasin tekkinud mõtted üles. Proovisaali on jäänud üks mees. Kõik on lahkunud, ära läinud. Isegi valgustajad ning helimees on läinud. Kedagi ei ole. Mees ei taha ära minna, ei taha alla anda. Ei taha poole pealt lõpetada."

Kaljujärv on tuntud näitleja. Ta on mänginud paljudes lavastustes. Ta ei karda laval eriti midagi. Ta on valmis minema ja alustama, kui keegi teine seda eriti ei tihka. Ta on füüsiline ja jõuline – kui ta lavale läheb, on see võrreldav väikese plahvatusega. Ta ei väsi. Ta võib töötada suure pinge all ja mitte murduda. Kuid seekord on lavaline olukord teistmoodi. Kaljujärv läheb kuhugi, kus ta varem pole lava peal käinud. "Hirm ja segadus," ütleb ta ise. Aga ta ei lahku. Ta jätkab.

Rasmus Kaljujärv laval vaid viisteist korda. See on meie uue hooaja avalavastus. Ja võib-olla mitte ainult hooaja.

Kontseptsioon rass, Tiit Ojasoo
Lavastaja Tiit Ojasoo
Kunstnik-lavastaja Ene-Liis Semper

Laval rass

Esietendus 22. septembril 2012 Teatris NO99

Etendus kestis 1 tund ja 15 minutit