no81,1
runolaulud

Kui kusagil eesti mütoloogia olemas on, siis vanemates rahvalauludes. Üks laulab ees, teine/teised järele - see on nõnda, kui tavaliselt siberi nõialauludes, kus nõid laulab teada ja kogeda kogukonnale oma rännakutest. Laulmine on rännak ja me ei tea missugustena me säält tagasi jõuame kui üldse. Laulmine ananb väe, laulmine on vägi, lauljal peab vägi olema. Laul on vägi. Eesti keeles saab öelda - LAUL TAHAB LAULMIST. Mitte mina ei taha laulda, vaid laul tahab lauldud saada, maailmad tahavad lahti olla ja kõnelda meiega. Hea laulja astub oma minaga eest ära ja laseb enesest kui avatud uksest uuel/vanal maailmal paista. Ilusat ilma!

Tudengid laulavad ja räägivad lauludes lugusid.

Kava pani kokku EMTA lavakunstikooli lavakõne õppejõud Anne Türnpu. Konsultant Veljo Tormis. Tegemist on lavakõne eksamiga.

Laval Marta Laan, Kertu Moppel, Jekaterina Nikolajeva, Liis Proode, Liisa Pulk, Sandra Üksküla, Mait Joorits, Mikk Jürjens, Lauri Kaldoja, Roland Laos, Marko Leht, Jüri Tiidus, Mihkel Tikerpalu, Hendrik Toompere jr jr, Kristjan Üksküla

Esietendus 3. märtsil 2009.
Etendus kestab ca 1 tund.

Pilet 75/125