Tiit Ojasoo kiri kolleegidele
Kallid kolleegid!
Minu veast alguse saanud protsess on hävitamas unikaalset kooslust, Teatrit NO99. Olen oma eksimust kahetsenud, vabandanud, vabandanud ja veelkord vabandanud, kuid ilmselgelt sellest ei piisa. Selleks, et säilitada seda kooslust, võimaldada neil erakordsetel inimestel edasi töötada, on ainuke väljapääs tekkinud olukorrast, et ma taandun.
Kahetsesin oma viga ja vabandasin asjaosaliste ees juba ammu enne meedia huviorbiiti sattumist. Etteheited, mis on tänaseks juurdunud, nagu oleksin ma püüdnud juhtumit pisendada, said alguse väärtõlgendusest, sest püüdsin oma esimestes avalikes pöördumistes öelda kõige olulisemat: vea tegin mina üksi, Teater NO99 kollektiiv ei ole sellega seotud.
Aitäh teatri nõukogule, kes on teatrit toetanud ja kes saavad teatrit suunata ja kaitsta ka edaspidi.
Me kõik teame, et teater ei moodustu ühest-kahest inimesest. Kõik, kes aastate jooksul on oma jõu ja usu andnud NO99 õitsengusse, on saanud lahutamatuks osaks sellest, mida me selle teatri loomingus kalliks peame. Häid truppe on igal pool, NO99 teeb unikaalseks sünergia, mille taastootmise valemit pole keegi suutnud kirja panna. Oli õnn, et meil midagi sellist õnnestus, hoidkem siis oma õnne.
Tehke igat lavastust kui viimast, mängige igat etendust kui viimast, siis on lahkudes süda kerge.
Armastan teid,
Tiit.
16. juuni 2016