Kuidas tuua lavale viimase paarikümne aasta olulisim romaan Lääne traditsioonis?
06.12.2017
Kuidas tuua see lavale, kui ei romaani ega lavastuse tegelik teema pole holokaust ega sõda - milleks, kõik need aastad hiljem, milleks jälle raudristid ja muu ajalooline butafooria? - vaid inimlikkuse tõeline skaala ja katarsis. Just sellega lõppeb romaan, isikliku puhastumisega, lootusega sellele, ja vaid seeläbi võib loota mõista salapärast, tähendustiinet ja mütoloogilisi vihjeid täis pealkirja "Heasoovijad".
On oldud "Heasoovijate" poolt. "Prantsuse kirjanduse ajaloo viimastel perioodidel pole veel ükski esikromaan suutnud tõestada sellist ambitsiooni oma probleemipüstituses, sellist maestria't kirjutusoskuses, sellist imetlusväärset ajaloolist detailitäpsust ja sellist meelerahu õuduste kirjeldamisel, sõnab Jérôme Garcin Nouvel Observateuris. "Max Aue lugu täidab suure lünga, mis millegipärast pole kellelegi silma jäänud. Selline julgustükk paneb kogu kirjandusmaailma hinge kinni hoidma. Luua mõrvari autoportree, portree tema külmaverelisusest, tema amoraalsusest ja tema meeltesegadusest ning võtta see kirjandusliku kaitse alla - see on oma olemuselt Dostojevski-vääriline formaat," kirjutab "Die Zeit'is" Iris Radisch. "Kas te imetlete "Heasoovijaid" või on see romaan teie jaoks tülgastav, see sõltub suuresti sellest, kuidas te suhtute üsna erandlikku kombinatsiooni kuritöö sooritajast ja samas usaldusväärsest tunnistajast, keda selle peategelane endast kujutab," kirjutab Susan Rubin Suleiman Harvardi ülikoolist. Või ise Buchenwaldis olnud Jose Semprun: "See romaan on väga julge ettevõtmine ja niivõrd õnnestunud, et ta paneb lugeja raamatu ees imetlusest lausa särama. Järgmise kahe aastasaja põlvkondade jaoks saab Euroopa juutide hävitamist puudutavaks peamiseks materjaliks just see Littelli teos ja mitte ükski teine raamat." Littelli proosat on võrreldud Mark Rothko ja Francis Baconi maalidega.
On oldud muidugi ka vastu. Claude Lanzmann, kelle tunde ja tunde kestev film "Shoah" on üks tugevaimaid ja sügavamaid dokumentaale holokaustist üldse, kirjutab Littelli "Heasoovijatest": "Need sajad voolavad leheküljed ei jõua iialgi toimunu tegeliku kehastuseni. Terve raamat jääb vaid dekoratsiooniks ja näitab Littelli vaimustust saasta ja košmaari ning seksuaalse perversiooni kujuteldamatute piiride vastu. See vaimustus teeb ta mõttekäigu ja tema tegelase irreaalseks, tekitab vastikust ja tülgastust."
Ja ometi ütleb Obersturmbannführer Maximilian Aue ise: "Pärast sõda, kui püüti seletada, mis oli juhtunud, oli palju juttu ebainimlikkusest. Aga vabandage mind, sellist asja nagu ebainimlikkus pole olemas. On ainult inimlikkus ja veel rohkem inimlikkust." Ja pisut eemal: "Tõeline oht inimesele oleme mina ja teie. Ja kui te seda ei usu, siis pole mõtet edasi lugeda. Nagunii ei saa te millestki aru ja ärritute ning kasu pole sellest ei teile ega mulle."