Blogi. Rekvisiidid


13.10.
hommikune proov


ma tahtsin katta su haavad oma huultega
ja augu sinu sukkpükstes oma kehaga
ja augu sinu hinges oma kehaga
aga ma ei saanud
ma ei viitsinud
ma tahtsin tappa inimest
aga ei saanud
keegi juba vinnastas kase taga relva
ma tahtsin olla õnnelik
aga ei saanud
keegi seisis selveri kassas minu ees
ma tahtsin sel kevadel armuda jälle
aga ei saanud
mul lakkas jälle tahtejõud
ma tahtsin leppida oma surelikkusega
aga ma ei saanud
telekas oli jälle üks kuulsus
ma tahtsin olla sinu vastu hea
aga ma ei saanud
tõesti  ei saanud
ma tahtsin sinu eest neelata kuule
aga ma ei saanud
keegi oli ootamatult vahetanud kontoris porimatid
ma tahtsin leida lepitust maailmaga
aga ma ei saanud
hommikul ilmus jälle ajaleht
ma tahtsin mõista, mida ajab urmas reinsalu
miks peaminister lendab hävitajaga
aga ma ei saanud
kunstinäitusel oli pilt hitlerist, kelle käes oli käpik
ma tahtsin uskuda rahusse
aga ma ei saanud
tapa lähedal taastati lahinguid
ma tahtsin uskuda rahusse
aga ma ei saanud
olin rimis kaevikus
ja kuhugi on kadunud mu laadija
ma tahtsin ületada palgalõhe
aga ei saanud
seltskond ei olnud vastav
ma tahtsin võidelda vägivalla vastu
aga sain just netopalgas juurde
ma tahtsin minna kus päike
aga peateel keerati ette
ma tahtsin olla suurem kui rakukogum
aga see oligi loll soov
ma tahtsin liigutada inimkonda
aga ma ei teadnud, kuhu
ma tahtsin olla eriline
aga perearst ütles, et muutust ei ole
ma tahtsin olla sinu vastu lahke
aga see oli viimane vaba tool
ma tahtsin kaitsta sind lõhnatu surma eest
ma tahtsin peita sinu eest padrunid
ma tahtsin õmmelda tagasi su maharaiutud jäsemed
mul oli niit juba olemas
ma tahtsin suudelda sind, et varjata verd su näos
ma tahtsin viia sind vaatama üht kohta
mitte koerte võiduajamisi
ma tahtsin mitte tappa sind
sa oled mu tugijalg
aga
ju ma siis ei tahtnudki


12.10

hommikune proov

jookseb läbi võsa
jookseb läbi puuokste, läbi liivadüünide, läbi halli kõiksuse
seljas kerge ja valge öösärk
see öösärk
kerge ja valge nagu lumi
kerge ja valge nagu kajakasulg
kerge ja valge nagu laul üle laipade
valge kui nägu, kus pole enam verd
valge kui haav, kus oli kord elu
kerge kui rannale uhutud selgroog
murtud juba ammu
see öösärk
niidiga kaelas nagu hing
servad puru kui lõhkilöödud trumm
see öösärk
nagu ohe
nagu karje
nagu hingetõmme
see öösärk
jookseb läbi võsa
jookseb läbi puuokste, läbi liivadüünide, läbi halli kõiksuse
jookseb vastu roostes seina
jookseb vastu päikesele
jookseb vastu sinule
see öösärk
mille alt välgatavad katkised põlved
põlved punased
see öösärk
viimane öösärk


11.10.

hommikune proov


vuntsid nagu kanarbik
vuntsid nagu eelajaloolise looma karvad liustiku peal
vuntsid nagu vastu lõuendit harali surutud pintsel
vuntsid
vuntsid nagu karvad, mis kaitsevad külma eest
nagu karvad selja peal ja õlgade peal
nagu karvad perses ja kubemes
nagu karvad kätel ja jalgadel
ja rinna peal ja pea peal
vuntsid nagu piir inimese ja looma vahel
pügatud nagu eeslinna hekk
loom on pügatud inimeseks
looma on piiratud inimeseks
seda tähendabki "vuntside piiramine"
vuntsid nagu etableerunud loom
vuntsid nagu instinktide kaunis tutt
vuntsid nagu membraan mesosoikumi ja meie vahel
vuntsid nagu poltaava lahingu fassaad
vuntsid nagu mehed väikese poe taga
vuntsid nagu mehed seismas jalg toolil
nagu mehed näitamas oma karvu
nagu mehed silitamas oma karvu
nagu mehed hellitamas oma karvu
nagu vedurijuhid, taga loomavagunid täis inimkonda
nagu paadijuhid, paadi all lethe jõgi
nagu juhid
vuntsid nagu juhid
vuntsid nagu kanarbik
inimkonna viimane jälg liustiku peal
kui kõik on juba läbi
kui kõik on juba unustatud
kui tolm on taas maha langenud ja hangunud ja jäätunud
siis jäävad veel ainult vuntsid
vuntsid nagu kanarbik
mille peal on hea pühkida
puhtaks oma sõdurisaapad